Eelmise aasta kevadel sai vastu võetud otsus, et mopeedikeskuses peab igksjuhuks olema mopeede ka selleks, kui mõnel küllasaabuval mopeedihuvilisel oma mopeedi kaasas ei ole, aga tahaks koos teistega ringisõitma minna, samas annaks see võimaluse ka mopeedimatkade korraldamiseks väikestele gruppidele. Muuseumieksponaate sõitudeks aga eriti anda ei tahaks ja samuti läheks nende pidev elushoidmine liiga töömahukaks. Sai siis otsustatud uute masinate kasuks. Samas sai masinaparki valides endale nõudeks seatud, et masin peab välja nägema kõige klassikalisem mopeed ning võimalikult töökindel ja hooldevaba. Kõiki neid nõudeid tundus täitvat Tomos Flexer. Ainsaks visuaalseks miinuseks valuveljed. Suurimaks plussiks automaatsidur koos kahekäigulise automaatkäigukastiga, mis teeb masinaga sõidu võimalikuks ka eelneva mopeedikogemuseta inimesele.
Kokku sai omale kohapeale sõitjaid ootama toodud 5 Flexerit.
Siiani on selle esimese aastaga masinate läbisõidud suhteliselt väikeseks jäänud ja on 300-500km masina kohta. Midagi halba öelda ei ole ja ühtki lagunemist ei ole ette tulnud. Suurimaks miinuseks tundub olevat ülitäpselt euronormile vastavusse viidud tippkiirus - täpselt 45kmh. Selle saavutamiseks on masinal hing suhteliselt kinni poodud - imeväike segudüüs karburaatoris, siisenevat õhku piirav toru õhupuhastis ja kahtlaselt pikk leegitoru. Eks see düüs olegi kõige häirivam asi, kuna selliselt kinnipoodud seguga on järsul kiirendamisel "auk sees". Prooviks sai kahel masinal düüse natukene suuremaks hoonitud ja hakkasid kohe tunduvalt ühtlasemalt töötama aga veidikene on ikka veel puudu. Tõenäoliselt tuleb kõigil sees olevad 52 düüsid (nagu võrril) asendada "paar numbrit suurematega" - 58-64.
Automaatkastile midagi ette heita ei ole ja ei tunne mingit vajadust mõtetu manuaalse käiguvahetuse järele, kui masin seda piisavalt hästi iise teha oskab.


Sellisena nad peale ümber olnud pappkastide eemaldamist välja nägid.


Siin juba komplekteerituna. Lisatud ka kõigile masinaile küljekotid (mis mõeldud küll reaalselt matkajalgratastele, aga sobisd ka mopeedidele ideaalselt) ja tehtud kottidele alusraamid.


Kütusepaagiks on raamitoru.



Sadula all panipaik mutrivõtmetele.


Lähi ja kaugtuled.


Kuna mingeid gondleid masinal ei ole, siis kahjuks ei ole valikut ja spidomeetri valgustuse ja tulejuhtmete pistikud lihtsalt jäävad näha.


Karburaator asub natukene halva kohapeal - mopeedi küljel ning saab selletõttu kogu nii ümberkaudse kui esiratta alt lendava "ilmastiku" endale selga.



Nii enda kui ka külastajate väiksemate pereliikmete tarvis sai üks mopeedidest varustatud lasteistmega. Eestis on see harjumatu pilt ja kindlasti hakkavad paljud inimesed mind lapse tapmiskatses süüdistama, aga näiteks Hollandis ja Rootsis on see suhteliselt tavaline nähtus. Tomose Hollandisw müüdavatel versioonidel on lastetool lausa valitava ametliku lisavarustuse hulgas.



Uusaasta vastuvõtmine mopeedikeskuse versioonis.



Täna sai auto viidud paariks päevaks teenindusse. Päästeparvena oli jalgrattaraamil auto taga kaasas mopeed, millega maale tagsi tulla...

... ja ka 500km sai selle sõidu ajal sellel masinal täis


Kuna tee kahtlaselt porine ja ligane, sai see masin peale mootori alumise poole ja oma selja vaatmist varustatud prooviks klassikalise kalamehetuuninguga - triibukummist porilappidega. Kahjuks nende funktsionaalsust katsetada veel ei jõudnud. Piltidel näha olev pori on linnast kojusõidust, kui veel lappe paigaldatud ei olnud.

Natuke teemast mööda: Aastavahetusal sai ka praktiseeritud võrrisõitu(ilma sumbutajata loomulikult). Üsna tore oli mööda küla täristada(endal kõrvad lukus).

Sai paar õhtut natukene näputööd tehtud ja seoses õues olevate kurjade ilmadega ühele masinale prooviks tuuleklaas valmistatud.
Materjaliks on 4mm polükarbonaatklaas, millest sai siis tuuleklaasi kuju välja lõigatud ja termiliselt sobivasse kujusse painutatud.
Eriti korralik viimistlus kahjuks ei õnnestunud ja painutuades jäi ka veidike propasse aga lohutan ennast sellega, et see ongi rohkem katseeksemplar asja funktsionaalsuse ja mõõtmete proovimiseks.









Pikemat sõitu pole veel teha saanud, aga tundub, et võiks tunduvalt kõrgem "täismõõdiline" juhi näo ette ulatuv klaas olla, nagu itaallased tihti rolleritel kasutavad. Momendil keha küll tuule käest pääsenud, aga ninaall ja kõrvus tõenäoliselt ikka vilistab. Eks pärast maanteekatsetel selgub täpsemalt.

Kuna ise katsetamiseks laisk, siis ootaks Müüdimurdja testide tulemusi

Et kui kunagi täiesti kaitsev tuuleklaas ette satub, et kuidas see maanteel liikumisele ja kütusekulule mõju avaldab mopeedi liikumiskiiruste juures.

Tomose mopeede on Eestis saada ainult Mulgi motoärist nagu aru saan.
Flexteri vaste oleks seal siis Standart? Või ongi tegu sama mopeediga kuid erinevad nimed? http://www.mulgimotoari.ee/?id=10&keel=ee&toote_id=267
Igatahes pakub selline mopeed mullegi huvi praegu. See Romka hiinakas niipalju pinget ei pakugi kui see ilus Thomos.
Ühesõnaga, kas Thomose mopeedi saaks näiteks Mopeedikeskuse kaudu osta soodsamalt kui Mulgimotost.

Tomose mopeede müüvad Eestis Mulgi Motoäri, Kloostrimetsa Motopood ja Mopeedikeskus. Mulgi Motoäris on müügis Hollandist toodud (ja osad ka sealses "Tomos Nederland" tütarettevõttes komplekteeritud) ja selle turu jaoks müüdavad versioonid.
Kloostrimetsas ja Mopeedikeskuses on müügil otse Sloveeniast toodud Tomos'e põhitehase omad, sellest tulenevad ka kerged hinnaerinevused kahe viimase kasuks. Samuti tulevad sellest ka kerged verisoonide ja vahetevahel ka nimede erinevused.
Lisaks on olemas veel Tomos USA, aga keegi mõistlik inimene sealt ju Sloveenias toodetud mopeede ometi tarnima ei hakka.


Mopeedikeskuse poe osa on kodulehel kuni korraliku weebipoe mootori paigaldamiseni küll peidetud, aga vana versiooni mopeedide osale saad ligi
http://www.moped.ee/pood/mopeed.htm

Eelmisel aastal müüdud masinate kohapealt (millest küll millegipärast mitteükski ei ostetud, olenemata Mopeedikeskuse asukohast, Läänemaale vaid igalepoole mujale mööda Eestit), ei ole arvestatavat negatiivset tagasisidet siiani olnud. Ainus probleem oli ühe Ida-Virumaale müüdud Youngst'riga - kuna tegu oli tükk aega tehase laos seisnud eksemplariga, siis oli tehases testkäivitusest karburaatorisse jäänud bensiinitilgast peale selle ära auramist jäänud karburaatori ujukikambri põhja kerge valge "katlakivi", mis loomulikult koos uue bensiini saabumisega peadüüsi rändas. Kahjuks oli just see konkreetne masin see, mis sai kliendile tema soovil kulleriga tehasepakendis koju kohale saadetud, mitte ennem mopeedikeskuses komplekteeritud, puhastatud ja sõidukorda seatud. Selletõttu oli inimesel tükkaega nuputamist, miks masin ei taha lahtise õhuga üldse tööle jääda ja edasi ka ei liigu. Shit happens!

Sai tänase vihmaga pisike tuur tehtud.
Porikummid töötavad piisvalt, kummid ise porised ja eks porilud ja masina tagaots ka... aga selg ja saapad on puhtad ning mootorile ka uut paksu kihti selga juurde ei kasvanud. Kui veel arvestada, et sõidust umbes 4-5km läbisin ühtlase ligakihiga kaetud metsateed, võib hinde panna lausa 5+.





Tuuleklaasi funktsionaalsuse kohta niipalju, et keha kaitseb hästi, masina sõiduomadusi ei mõjuta. Aga kuna on madal, siis nägu saab oma osa ikka kätte.

Lisaks sai konstanteeritud, et all olev rehvimuster ei ole mõeldud märjal pehmele libedal savimaal sõitmiseks - tõmbab ennast täis ja masin ujub nagu kiilasjääl. Ega see muster väga agresiivse iseloomuga ei ole ka.



Eks tegu oli muidugi väga ekstreemsete oludega ka ja alla krossikärna, kui seegi, poleks millestki vist abi olnud. Tee kirjelduseks sobib hästi vihje, et mopeed jättis sõites umbes 3-5cm sügava jälje.

Sai täna õhtul siis natukene müratud.

Kõigepealt eemaldatud eksperimendi mõttes ühel flexeril euronormile vastav ja sada meetrit pika ja imepeenikese leegitoruga summuti.



kust vaatas vastu loomulikult vastu tõsiselt pisike auk.



Sai riiulist võetud üks Hikone resonaatorväljalase ja see käia, relakat ja keevitust peale määrides kohandatud fleksrile külge istuvaks





Siin ka väike võrdlus uue ja vana vahel



Kuna masina joogi ja hingamisesettingud on veel muutmata, siis reaalset käitumiseerinevust veel öelda ei suuda. Niipalju julgen öelda, et kaaluvõitu tekkis küll päris mitu kg (krt seda teab, mida imerasket see tehasesummuti küll on täis topitud) ja esmase proovimisega tundus, et tippots on kergelt ka juba ilma joogikogust suurendamata kasvanud. Hääl eriti hulluks ei läinud ja altotsa kadu kah väga tunda ei ole, kuigi tõenäoliselt sai asendi sobitamisega leegitoru natukene lühikesevõitu ja sellega seoses ka resonaatori töö suhteliselt kõrgete pööretele.

Eks asjaga saab veel mängimist olema, nii toru pikkuse kui karpa setingutega, ennem kui midagi konkreetset tulemust väita julgen. Sellepärast ärge ka praeguseid ajutisi viimistlemata keevitusi väga kritiseerima hakake.

Oi, seda ootasin juba ammu, et keegi teeks nö. loomkatsed ära. Ootame põnevusega tulemusi, peale lõpliku häälestust

Edu loomkatsetel!
Natukene Flexerit pildis ja heliga: http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Rent+Motors/7690-Rent+Motors+-+Mopeedirent.aspx

vol. 2

Kuna kaalujaotus on kõrge juhtrauaga väga püstise asendi pärast enamus tagarattal, flexeril on aga taga veel suhteliselt õnnetud vedrukesed, sai juhtraud asendatud riiulist vastu vaatanud natukene madalama zidi omaga. Sõiduasend paranes märgatavalt ja ka kaalujaotus tundub nüüd ideaane olevat.

Leegitoru pikkusega ei ole veel jõudnud mängima hakata. Prooviks tahsin olemasolevaga masina võimaluse piires korralikult käima saada.
Karburaatorit sai katsetatud originaal sees oleva 52 düüsi asemel düüsidega 64, 70 ja 80 (Tänud Camexile!) 80 on selle pisikese karpalõõri jaoks natukene liiga palju, 64 ja 70 düüsidega erilist tippkiiruse vahet ei olnud, 70'ne jaoks jäi originaal airbox juba natukene vist piirama ja segu veidikene rikkaks, kuigi alumine ots oli veidikene parem, aga ülevalt oleks eeldanud juba võimalikult vabalthingava koonusfiltri paigaldust.
Momendil optimaalseima settingu leidsin originaal airboxis õhem ja rohkem õhku peale andev filtrielement (+ natukene lisaauke õhu boxi pääsemiseks) ja karpas sees 64 peadüüs.

Eks päriselt on see peal olev elementaarkarpa masina elavamaks saamise tarbeks nii oma ehituselt kui ka mõõtudelt väljapool igasugust arvestust ja vajaks millegi korralikuma ja reguleeritavama vastu vahetust ja tõenäoliselt tuleb ka airboxist loobuda mõne natukene toekama filtri kasuks... aga see edaspidi tulevikus, nagu ka leegitoruga mängimine optimaalseima jõumomendi asukoha leidmiseks.
Kuna erinevate settingute käitumist masinal ka koguaeg mõõtsin, võin öelda, et pealoleva setinguga on tulemus 60,5kmh reaalkiirus. 70se düüsiga saavutasin küll ka 61,7kmh numbri aga seda kahjuks vaid seljuhul, kui proovisin üldse ilma igasuguste filtrieementideta ja ka üldse ilma airboxita palja karpalõõriga.

Tere, kuidas vahetatakse õli selle mopeedi amortides, sisse valatakse ülevalt poldi kohapealt amordipulkade peal aga kuidas vana õli välja lastakse?

Veidi pilte ühe Flexeri nö. "tuunimisest": http://album.ee/node/20612925/50186667

Sai täna siis osadele oma Flexeritele sügisest hoolet ja ülevaatamist ning ka pisikest üldist statistikat tehtud.

Üldine hinnang on, et mootorid on pommikindlad ja 100% probleemivabad.
Raam, rattad ja esihark põhimõtteliselt ka.
Probleemid on kõigi muude sinna juurde kuuluvate pisiasjadega.

Enamus masinatel on 1500-3500 km läbimise järel (millest enamus küll kruusateed ja metsarajad) tagakiige puksid juba täiesti läbi. Totaalselt läbi kulunud on ka kõigi masinate taga"amortide" liugpuksid ja selle tõttu on ühe "amordi" vedrukinnitus isegi külgsurve tõttu ära murdunud.
Samuti on kaoprotsent olnud kolm tagatule plastkandurit - lihtsalt vibreerivad keskelt pooleks.

Mootori stopp ja tulede lähi-kaug ümberlüliti (mis minu mudelitel on nudiversioonid) vajavad kõik rakendumiseks tõsise vägivala rakendamist.

Kriitikat ei kannata ka tehasest peal oleva keti kvaliteet - kuigi korralikult hooldatuna, on sellise olematu läbisõidu juures see juba totaalselt kulunud ja vajab kohe-kohe vahetust. Selle vahetus ei ole aga kahjuks kõige lihtsam, sest tomosel peal oleva ja selle ketiratastega ühilduv kett ei ole tavalises levinud mopeedistandardis. Samm ja laius on küll samad, rullikute läbimõõt aga teine.

Loodetavasti on asi selles, et minu omatavate puhul on tegu kõige lahjemate baasversioonidega ja tõenäoliselt nende edasiarendustel neid haigusi enam pole.
Samas, kui korralikud päris amordid taha panna (uuematel on see vist küll juba tehasest tehtud), kett ja ketirattad korralike vastu ringi vahetada, kiigele korralikud pronkpuksid sisse ja tagatuled mingite universaalsete pisikeste mootorrattaomadega asendada, peaks need masinad muutuma sõiduomadustelt ja juhitavauselt kordades paremaks ja kestama veel päri s palju aastaid.