Mõned nädalad tagasi sain Jaanilt vihje ühe pakkumiseloleva Tomose kohta mis lõunapiiril asuvat. Olin just sealkandis kondamas ja viskasin pilgu peale. Esimene pilt oli kole nagu öö ja vaimustust ei tekitanud, mõne mõtiskluse järel otsustasin siiski valuvelgede eest miskit pakkuda, mõttes oli neid mingil kiiresõiduprojektil tarvitada. Pakkumine rahuldas omanikku ja laadisin kogu aparaadi kärusse.



Veel samapäeva õhtul asusin masinat "tükeldama", et terad sõkaldest eraldada.
Selle tegevuse käigus märkasin, et asi polnudki nii hull kui esmapilgul paistis, isegi plekkkere oli minimaalselt kannatada saanud. Võtsin ta siis olukorra hindamiseks juba täiesti pulkadeks.



Tasapisi on vahepeal küpsenud otsus see kahekäiguline automaat peretarbeks siiski korrastada. (ei meeldi naistele need sidurid ja värgid )
Hetkeseisuga vidinad liivapritsis, kui kätte saab siis vaatab edasi.
"Süda" lahatud, jupid pestud. Lootust on, et esialgu suurelt investeerima ei pea, saab laagrite, simmerite ja rõngaste vahetusega ellu äratatud, eks hiljem paistab.

Suurim takistus hetkel tagakiige väga nigel olukord, äkki keegi teab kuskil vedelevat???
Välja näeb selline:

Lahe!
Tundub, et ka Sinust hakkab ajapikku mõistlik inimene saama.

Aina mõistlikumaks läheb.
Täna sai järjekordne "peaaegu pisimopeed" talli tassitud.
Tegu on 88.a Hercules Prima GT mudeliga.(Kõva GT küll oma 25kmh piiranguga )
Soetatud sai "konstruktorina", mootor maas ja teisedki asjad parasjagu ligadi-logadi aga projektiks siiski päris kobe.



Mootor sai "laboratooriumis" meistri abiga juba tükeldatud ja vajaminevad osad välja selgitatud.
Tarvilised siis sidurikettad, kolvirõngas ja üks nõellaager, muud asjad täitsa "söödavad" veel.
Meeldib see kuidas insenerid selle kolmekäigulise poolitamise on ette näinud:



Puudub ka gondel esitule ümbert, aga see ei sega tarbimist.
Eks ajapikku üritab tast normaalse elulooma putitada, esialgu plaanis puhastus ja korrastamine, värvkate veel täitsa OK.

Tomose rindel hetkel asi seisab tagakiige "sebimise" taga aga küll seegi asi laheneb.

Hmmm...kas sama Hercules oli vähem kui kuu tagasi veel komplektsena Viljandis müügis? Värvigamma oli igatahes sama ja kõik detailid olid ka küljes...

See "Miniehitamine, võttis nõukamopeedidega nokitsemise isu vahepeal ikka täitsa ära, seega oli paras hetk mõni "normaalne masin" käsile võtta.
Tänaõhtuse seisuga Hercules juba täitsa sõidab.
Enne Rootsi reisu sai mootor juba kokku laotud aga paigalduse otsustasin hilisemaks jätta.
Esialgu sai kokku pandud nende juppidega mis asjaga kaasas olid, st. "piiratud" karpa ja sumpsiga ilma midagi tuunimata. Tahtsime näha kuidas üks "25kmh" mopeed sõidab.
Ja sõitiski kuhugi sinna 25 kmh kanti.
Täna sai siis proovitud ülekandega "mängimist" st. vahetatud taha erinevaid ketihammasrattaid. Originaalis oli 50-ne, vahetasime 41-se vastu. Kiirus kasvas aga esimene käik oli endiselt mõttetu, ehk kõlbas ainult paigaltvõtuks, mingit kiirendamisest polnud juttugi, kohe olid pöörded laes.
Kuigi mingi ATM-i 36-ne oli olemas sai järgmiseks kohe Mini 30-st proovitud, natu-natu jäi originaalseades mootorit väheks, kolmandaga kiirendamine oli suht vaevaline aga olemas ta oli.
Lõpuks sai siiski 36-sele sobivad kinnitusavad tekitatud ja alla pistetud.
Tulemus on hetkel super, masin kiirendab normaalselt 50 kmh-ni ja jaksab igas asendis minna. Ehk esmaselt on see masin suuresti ülekandega "piiratud".
Sai proovitud ka sumpsi sõeladeta sõitu, mingeid eeliseid see ei andnud, pigem vastupidi.
Pöörete kohta esialgu infot veel pole, aga Rootsi laadalt sai pillile sobiv tahho ostetud ja pea ta oma kohalegi paigutatud saab.
Sõiduomadustelt vägagi OK aparaat, kohutavalt kergelt veereb.
Nüüd on aega mõelda mootori, karpa ja sumpsi "järgiaitamisele", ei taha suure hurraaga asja kohe kanni keerata, katsub leida kõige suuremad "pudelikaelad" ja tasapisi edeneda.
Täna sai paar tundi ka paaki kahe kilo kipsikruvidega loksutatud (ei olnud segu- ega pesumasinat käepärast , kerge rooste oli sinna sisse omale pesa jõudnud teha. Nüüd mehhaaniliselt enam-vähem puhas, väike keemialaks veel selga ja peakski korras olema.
Ühesõnaga vaikselt edeneme.

Tore lugeda, et "läänepillide" rindel töövõite on!

mellpoiss kirjutas:

Täna sai paar tundi ka paaki kahe kilo kipsikruvidega loksutatud (ei olnud segu- ega pesumasinat käepärast , kerge rooste oli sinna sisse omale pesa jõudnud teha. Nüüd mehhaaniliselt enam-vähem puhas, väike keemialaks veel selga ja peakski korras olema. Ühesõnaga vaikselt edeneme.

Üks minupoolne vana võlg vaja klaarida, Üssel küsiti ja on teisedki uurinud millega paagisisese rooste oma Rigal eemaldasin. Tegin seda keemiliselt sellise vedelikuga:


tooteinfo siin LINGIL

Olen praktikas mitu aastat tarvitanud, plusse on mitmeid: leebe puhtale materjalile, kuivades jätab korrosionikindla kihi, veega lahjendades saab reguleerida protsessi intensiivsust, plast-ja kummidetailidele lagundavat mõju ei avalda. Miinuseks aeglasem ja mitte nii sügav toime kui soolhappel s.t. ajakulu.