Tervitust!

Aastal 2006, kui olin üheteistkümne aastane, käisin ma ema ning vennaga Soomes puhkamas, tagasitulles sisestasin mänguautomaati 2 eurot ning vend aitas mul duubeldada tänu millele ma võitsin natukene üle 40 euro. Mul oli juba ammu vaadatud see Delta valmis aga polnud raha, et seda osta.. nüüd siis oli see aeg käes, raha oli olemas ning järgmine hommik läksin kohe masina järgi. Kuna mul polnud eelnevalt ühtegi sõitvat mopeedi ega sääreväristajat olnud, puudusid mul täielikult selles valdkonnas teadmised. Sõitsin sellega umbes poolteist kuud ringi kuniks jäin politseile silma, masin sai suures hirmus edasi müüdud mille müüki ma need neli aastat kõige rohkem kahetsenud olen, kuid eksimine on inimlik.

See siis eelnev ajalugu minu masina kohta.. räägin ka veidi edasisest. Müüdud sai ta ühele mehele, kes sõitis sellega kõik need neli aastat täiesti probleemivabalt, vahetades ainult küünlaid. Viimased kaks aastat olen omanikule peale käinud et too masina tagasi mulle müüks kuid tulutult, olin enda tagasiostu mõtte täielikult maha matnud, kuid sisimas ikkagi piinas. 2010 aasta suvel jooksis sellel masinal sidur laiali mistõttu jäi mopeed seisma. Pidasin seda ideaalseks võimaluseks ning hakkasin taaskord aktiivselt peale käima Täna oli see õnnelik päev siis, mil sain selle mopeedi endale lõpuks tagasi.. tõin selle 3 km kauguselt lükates koju, hoolimata külmunud sõrmedest oli mul terve tee naerunägu peas ning meenutasin vanu aegu.

Vahepealse ajaga oli masin saanud endale üsna palju "külatuuningut" - vasakpoolne käepide oli kokku meisterdatud kahest lastejalgratta sinist värvi käepideme kummist, pakiraamile oli lisatud suhteliselt räbal traadist korv, lenksuplaat on esihargi külge kinni keevitatud, jalarauad on raami küljest vahepeal lahti tulnud ning on suht suvaliselt kinni tõmmatud käepäraste vahenditega, värvkate hakkab vaikselt loodusega ühte sulanduma jne-jne. Kuid lõppkokkuvõtteks on see siiski see sama masin.

Läksin sellega tuttava garaaži, võtsime sidurikaane eest ning avastasime et surveplaat oli omalt kohalt lahkunud. Asendasime surveplaadi uuega ning samuti vahetasime siduriketaste all asuva pulkadega plaadi (ei tea täpset nimetust). Peale seda hakkas sidur toimima. Kallasime mootorisse uue õli, paaki läks õliga segamini bensiin ning lükkasime masina välja esimeseks käivituseks, masin aga ei käivitunud. Peale paari tundi jamamist endiselt elumärki masin ei andnud ning lükkasin selle enda keldri ja läksin tuppa. Õhtul aga siiski näpud sügelesid ning läksin tagasi keldri, vahetasin piibujuhtme, piibu ning küünla ning lükkasin teise käiguga keldris paar meetrit - ja oh imet! Juba sellel paari meetrisel lükkamisel tegi masin popse. Kuna käiguvahetushoob polnud enam orginaal vaid asendatud mootorratta omaga kukkus see küljest ära ning sisse jäi esimene käik. Lükkasin masina sellest hoolimata välja ning tegin üle nelja aasta sellega taaskord tiiru - tundsin end sel hetkel jälle selle üheteist aastase poisina nagu aastal 2006.. see oli lishalt uskumatu, milline õnnetunne mind valdas.

Aitäh jõuluvana, paremat jõulukinki ma poleks jõuludeks osanud oodatagi!

Esialgne plaan masin nii välimuselt kui tehniliselt korda teha ning seejärel sõidurõõme nautida!


Aastast 2006 säilinud üks pilt, kus ma enda äsja ostetud mopeediga võrkpalli võistlusi vaatamas käisin



Ning aastal 2010




Head vana-aasta lõppu!

Täna juhtus nii, et lammutasin masina laiali:






Uuel aastal nokitsen edasi, tahaks jaanuari lõpuks uuesti kokku saada

Vahepeal on õnnestunud ennast mingisugusesse grippi nakatada ning selletõttu tööhoog veidikene aeglasem. Täna sai enamus detailidest porist ning õlist puhastatud bensiini abil, raamilt sai eemaldatud ka küljekarbi plastid, tagumine porilaud jne. Kuid üks probleem siiski painab, nimelt ei saa tagumist kiiget kuidagi alt ära, ei julge väga võlli pihta koputada ka kuna kardan keerme ära rikkuda.

Tervist,

Vahepeal oli kõvasti saagimist ning keevitamist. Kuna esihark oli leistangiplaadi külge kinni keevitatud ning keevitust maha käiates poleks enam asja saanud otsustasin esihargi pooleks saagida, õnneks oli endal uus esihark võtta. Sai ühe teise kasutuskõlbmatu Delta raami küljest võetud istmekinnitused ning enda raamile külge keevitatud. Tagumise kiige võlli saagisin pooleks kuna suutsin keerme siiski ära rikkuda, lõpuks peale pikka peksmist sain selle ka seal raami seest välja. Vaikselt sai alustatud ka detailide pealt värvi eemaldamisega, üks küljekarp ning pakiraami plekk on juba haljad. Jalarauad sai samuti tagasi keevitatud ning sätitud ühele joonele.

Sumbuti asetus jäi kaa paika peale jalaraudade keevitamist?

Kõik on nii nagu olema peab, raami küljes oli üks pisike osa jalarauadest ning sellejärgi sai kogu krempel paika jälle pandud.

Siniseks minevad detailid on nüüd kõik haljastatud, veel sai lõigatud välja kaasfoorumlase Sten antud mõõtude järgi bensiinipaagile rombid (olemas kaks sablooni, mõlemale poolele)

Nonii.. haljastatud detailid sai kaks päeva tagasi uuesti üle käidud, Buvanol eemaldatud ning kaetud kruntvärviga.. täna sai 240sega tehtud kiire ülelihv krundile ning läks peale kattevärv. Tulemusega võib rahul olla, ainult paak läks aia taha (mõlemalt küljelt jookseb kahest kohast) aga las ta jääda praegu nii, ei hakka rohkem värvimise teemal pead vaevama, nüüd vaja veel musta all minevad detailid ka värvi alla saada.

Tehnilise poole pealt niipalju, et täna sai mootorit väljastpoolt kõvasti nühitud.. samuti võtsin maha karburaatori ning sain teada miks masinal nii suur bensiinikulu, nimelt kaks tihendit läbi, need katsun siis uued teha, kuulõpus vast peaksid uued jupid kohale jõudma ning siis võib taas kokku laduma hakata.

Kruntimisest pilti ei hakka panema.. kuid sellised need jäid

Teema jätkub edaspidi siin:

http://vanaisavokk.4rumer.com/t994-kevini-delta-v-501#7602