Need mootorid on olnud liiga lihtsad ja töökindlad et minu huviorbiiti jääda.

Kuid teades et enamus Nõukogude tehnikast on läänest mahatehtud. On mind vaevanud küsimus ka selle mootori päritolu kohta. Suvel sattusin netis Veneajakirja "Moto" algusaegade numbritele. 93a ühes numbris oli juttu tehase "Krasnõi Oktjabr"(Punane Oktoober)tolle aegsetest tegemistest.
Toon siin kohal lõigu D-mootori algusest:
(enne sõda valmistas tehas mootorrattaid)
Sõda sundis töötama rindejaoks, kuid 50a algul tekkis küsimus laiatarbekaubast. Tollase tehase juhtkonnale jäi silma huvitav masin, millega sõitis tehase peakontrolör Pavel Evgenevits Sutulov: tavaline jalgratas mille pakiraamil oli väike mootor. Algul läks kõik hästi,tehti katsemasinad, katsetati... Kuid seeriasse ei läinud. Autori kohal olekuta(Suslov oli Moskvas komandeeringus) tunnistati mootor tootmis kõlbmatuks ja tööd temaga lõpetati, kuid idee teha mootoreid jalgrattale jäi.
Aluseks võeti teise kohaliku leiduri -FILIPP ALEKSANDROVITS PRIBÕLOVI mootor. See lahendus läbis kõik etapid, projekteerimisest valmistamiseni ja 1954a alustati mootori D4 tootmist (teises artiklis algas tootmine 56a).
Kui edukas oli lahendus võivad lugejad öelda oma kogemustest: paljudele tänastele mootorratturitele oli esimeseks "motoriseeritud" liilusvahendiks mootorjalgratas või selle mootoriga mopeed.

Muidugi hiljem seda mootorit täiustati D4 vahetas välja D5, siis tuli D6. Praegu on tootmises D8m, mis vaidlustetta veab endal kõikke - hüüdnimest "Dsenteeriast" kuni kolme koti kartulani, see juures suudab mõnikord võita "Karpatõsid" ja "Deltasid".

See oli tõlge artiklist,lisan ka pildi mootori autorist:



Miks sai mootor tähise D4?(minu loogika ütleb"Dvigatel-4" ehk eesti keeli mootor nr 4)
Järelikult pidi olema veel D1, D2 ja D3(üks neist oli Suslovi idee). Neile veel vastused puuduvad.

Siiani pole mul õnnestunud leida lääne analoogi sellest ajast,pean leppima sellise tõega praegu.

Järgneb

Veel veidi mootori saamis loost.Nimelt oli sellest artikkel vene ajakirjas Техника-молодежи №2/1958a.
Seal kirjutas: Ükskord-1935a-küla fotokraaf ja kirglik rattur Filipp Aleksandrovits Pribõlnõi nägi juhuslikult lääne jalgratta mootoreid.Peale nende proovimist otsustas teha ise mootori.
Sai kulutatud palju jõudu,loetud raamatuid ja ajakirju,veedetud unetuid öid.Kahe aastapärast oli mootor valmis.Muidugi oli tal veel palju puudusi.
Sõda ei lasknud leiutajal alustatut lõpule viia.Alles 1956a kaasaegsete seadmetega Xarkovi jalgratta tehases õnnestus Pribõlnõil luua jalgratta mootor D4,mis võttis esikoha võistluses maailma parimate mootoritega.

Nii kirjutati sellest 58 aastal.Sellest tuleb välja et mootor oli valmis juba 1937a,tootmis küpseks sai 1956a.

Esimesed D4(1956-1958) olid muldvalu(võib öelda et käsitööna valminud) mootorid,karburaator oli markeeringuta ja kütusepaak oli 1,8l.:


[


Järgneb.

D4 tõsina tootmine läks lahti 58a.Mootor sai korralikud valu vormid.K-34 markeeringuga karburaatori ja veidi mahukama kütte paagi(2,3l).See mootor oli mõeldud jalgratastele paigaldamiseks.Ah ja kuni 58a oli mootori markeeringud kinnitatud plekitükil karterile,sealt edasi aga juba sisse valatud.
D4 mootoril oli siduripoolne ülekanne sirgetehammastega ja ülekandeks 4,2.
Peale "KO" tehase tegis seda ka Kovrovi tehas,siis oli markeeringuks D4k sellel kasutati teistsugust summutit:


60datel(täpset aasta arvu veel ei tea) vahetas D4 välja D5.Väliselt nägid nad ühesugused välja,kuid sisuliselt olid erinevad.D5 oli veidi laiem D4 Seega sei saanud "võlle" vahetada(ei siduri võlli ega ka väntvõlli)
Toon siia välja veel mõned erinevused:
1)väntvõll
D4 Põsed olid poltidega kinnitatud D5 olid aga põsed keevitatud
2)karburaator
D4---K34 D5---K34b
3)karburaatori kollektori ava
D4 oli see läbimõõt 9mm D5 aga 11mm
4)väntvõlli süüte poolne tihend
D4 labürint tihend D5 simmerling

5)Siduri poolsed hammasrattad
D4 sirged hambad ülekanne 4,2 D5 viltused hambad ja ülekanne 4,1
6)kolb
D4 üherõngaga D5 kaherõngaga
7) kontaktid
D4 kahest osast D5 ühtse tükina


Ka süütemangu kaaned oli eri kõrgustega.

Markeringud:


D4 ja D5 kasutusel olnud summutid:

D4k summuti:


2,3 l paak:


Järgneb:

Viimased D5m mootorid said uued "kaanega" silindrid.

Pildil siis 1970a "Riga 5",D5m mootoriga(raam on juba Riga-7 oma)


70a algul vahetad D5 välja uus ja kaasaegsem mootor D6.Kui D4 ja D5 olid valmistatud jalgratastele paigaldamiseks,siis D6 oli tehtud rahvakeeles "võrrile"(kasutusele võeti laiem kett).
Kitsama ketirattaga mootor kandis tähist D6u.
Pildil D6 mootor.


D6 sai uue silindri(d5m) ,süüte süsteemi lisati mähis tulede jaoks ja "uue" summuti(D4k pärit)
Pildil süüte süsteem:


Summuti läbis toomise ajal uuendus kuuri ja hiljem oli juba selline:


80date mootorit jälle veidi täiustati.Täis D8 tähendas mootoril uus väntvõll ja summuti.Siduri kaanele ilmus embeem KO.
Pildil kolm väntvõlli vasakult D5,D6 ja paremal D8:

Pilt ka summutist:

Kümnendi lõpuks viidi süütepool mootorikarterist välja,tänu sellele said valgustuseks 12v süsteemi.Selline mootor sai tähise D8e.

Järgneb

Pilt D8e süütesüsteemist:


D8e vahetas välja 90date algul D8m.Ainus selge erinevus nendel mootoritel oli karburaator K34d(seda paigaldati ka viimastele D8edele)

Karburaatorid K34b ja K34d suurim erinevus oli ujuki kambrite läbimõõdus.
Kasutajad uuendatud karburaatorit ei kiitnud,mootor pidi tõrkuma kui kurvis liialt kalutati.

D8m oli tootmises 2000 aastate alguseni(mõni aasta peale ka)

D mootorite hiilge ajaks võib pidada 80date algust,sest aastatel 1979-1982 väljus tehasest pea 360 tuhat mootorit aastas.86 aastataks oli see number langenud 200 tuhende tükini ja langus jätkus.Tehas suunas toona oma tegevuse põllutöö abimasinatele motoblokid,pumbad ja muud abimootorid.
Sellest siis ka D8sast valmistud veepumba mootor D10,millel oli vesijahutusega silinder ja K60 karburaator.
pilt:


Järgneb

70datel katsetati automaat siduriga mootorit.Tähiseks oli sellel D7 ja plaanitud oli paigaldada mopeedile Riga11(Arvan et see oleks välja näinud nagu Riga12)Tootmisse läks Riga 11 aastaid hiljem D6 mootoriga ja taga paagiga.
Mootori aluseks oli võetud tolle aegne Š-51,millele tehti uus silinder(D-5 kolviga)visati välja käigud,jäeti pedaalid ja lisati automaat sidur.Kahjuks kuumenenuna hakkas sidur libisema(sellist probleemi ei suudetud tol ajal ületada)
Siin siis pilt:
http://forum.moped.ee/t814-mootor-d-7
See mootor oli mõeldud paigaldamiseks mopeedi raamile(mitte jalgratta raamile nagu teised D mootorid)Sama liini jätkas 93aastal ilmunud mootor D14.Ehk siis mopeedi raami jaoks kohandatud D8.Viimasest võeti kolb,sidur koos ülekandega ja ketiratas.Muu osa tehti ümber ja saadigi 45cc 1,7hj mootor D14.

Ühe sellise lahkamisest on siin foorumis:
http://www.dyr4ik.ru/forum/viewtopic.php?t=14841

Seda mootorit paigaldati ainult oma tehases valmistatud mopeedile "Pegas":

Seda valmisti 1993a-2000 aastate alguseni ehk siis "hiinakate" peale tungini.

98 aastal plaaniti suuremat koostööd Riia tehasega selleks valmistati automaat siduriga mootor D16 mis oli 49,8cc ja 2,2hj.Plaan oli neid paigaldada "Deltadele" ja "Stelladele".Mingi kogus pandi neid kokku oma tehases ja läksid müüki "Fora klassik" ja "Fora mini" nimeall.Kahjuks oli Venemaa piiri tollid(Näitusele toodud masina eest maksti tollis 350$ mis oli võrdne müügi hinnaga)ja Riia tehase majanduslik seisukord nii halvad et proovi partiiga asi lõppeski.
Pildid siis masinatest:



Pildi materjali d16 mootorist siis siin:
http://www.dyr4ik.ru/forum/viewtopic.php?t=22637

Samal ajal oli katsetamisel automaat siduriga kahekäiguline mootor D20(49,8cc 2,2hj),kahjuks katse partiist kaugemale ei jõutudki(valmistati 5 masinat).

Jalgratta abimootor D oli tootmises oma 45aastat.
Võib vabalt öelde et see oli üks maailma lihtsamaid ja lolli kindlamaid mootoreid.

Õnneks hiinlased jätkavad traditsioone seega D mootor elab veel!!!!!

Tänu Motoeksperdi 04.2011a artiklile sain mõned huvitavaid fakte.

Nimelt märgati Pribõlovi mootorit 1951a(sellest oli ka eespool juttu)ja 1953a oli valmis proovi partii mis paigaldati Xarkovi jalgratta tehase jalgrattastele "Progress"(mudel B-110)


Pilt on peegel pildis.
Pilt ka sellest motorist:

Arvata on et 1954a oli mootor Xarkovis tootmis küps.Kuid "kõrgem juhtkond" otsustas et mootorit hakkab tootma Leningradi masinaehitus tehas "Punane Oktoober".Seega tuli kiiremas korras korraldada Leningradis tootmine mis läks lahti 1956a.
Esimene tootmisse läinud mootorjalgratas oli Xarkovi tehase "V-901"(tootmise algus 1956a)
Sel olid tugevdatud raam, 26x2 tollised rehvid ja D4 mootor.

Siin postituses lähemalt juttu mootorjalgrattast V-901
http://forum.moped.ee/t410-oldmoped-v-901

Nii palju uut siis seekord

Jah sul õigus,õigem on sõnastus kohandatud raam