Koolirahad ilusasti Gauja komplekteerimisel makstud ning nakatunud korralikult mopeedipisikust arvasin end juba tegija olevat ja asusin järgmist pilli otsima. Kaua polnudki vaja oodata kui ühel ilusal päeval jäi mul pilk pidama Soovis müüki ilmunud Riga 7-l, päris kena kas pole.



Selline mudel oli olnud kunagi lapsepõlves paar aastat ka minu mänguasjade nimekirjas ja kuna vaatama sõit oli kodust üsna kaugel, siis ei raatsinud enam tühjalt koju tagasi tulla ja saigi jälle üks “peavalu” koju tiritud omale. Üldiselt oli materjal üsna hea lausa lux võrreldes varasemate kogemustega aga see pagana rooste oli ikka oma tööd korralikult teinud selle riista kallal,



enamus kroomist oli pehmelt öeldes p...s ja no vändad, kuidas ma kohe ei näinud, üks oli poole lühem kui teine lihtsalt külge visatud midagi, et komplektne välja paistaks. Imselt lenksul särav peaaegu tutt-uus kell tõmbas mul pilgu mujale ja tegelikult see värv ka meeldib mulle, no kuulge isegi pump oli küljes korralikult ja õnnenumber ka veel taga ilusti seda juhtub ikka harve.



No mis sa hing ikka oskas tahta veel, selle raha eest parim mis olla saab. Vanemad tegijad kiitsid hiljem igatahes ka ostu heaks “nagu muhha”, nii see kuidagi igatahes kõlas vist ja tegi tuju heaks muidugi, nina tõusis ikka üks 5 cm kohe paugust, et siis algaja õnn või midagi.
Järgmisel päeval oli paar tundi tööd ja korralik koplektne R7 muutus silmnähtavalt nagu prügihunnikuks,




nüüd siis juba tuntud rada.....rellaks, liivaprits, nühkimine-pühkimine, kraapimine-kriipimine, tsinkimine, värvimine, juppide otsimine, putitamine-mutitamine, õhtud, õlu ja vaba aeg kulub rutem kui kunagi varem (see ei lõppe nüüd vist kunagi).







Kõige mõnusam hetk on ikka siis kui tood midagi kas tsingist või värvist ja hakkad vaikselt juppe kokku kruvima ehk siis miski tulemus hakkab paistma juba.




Edasine edenemine sõltub sellest kui palju õnnestub pühapäeval Kurtnalt korralikke kroomosasid koju tarida, kahjuks peale kella ei saa omadest eriti midagi kasutada kui just üle ei kroomi.



Järgneb!

Vötsid sönad , töeste hää pilt Üldse,kobe täuskomplekt toorik, nigu Mellpoiss ütless, et kus krt neid sebite?

No nii Kurtnal käidud, ausalt öeldes lootsin leida sealt midagi rohkemat aga midagi siiski sain nii et saan oma asjadega veidi edasi minna eks siis näe kus kinni jookseb. Leidmata jäid korralik leegitoru, lenks koos kinnitustega, korralikud pedaalid ja rehvid.
Koju jõudes sai üht teist ka kokku kruvitud nüüd peab ühe ringi tsingis käima ja ühe ratta veel kokku punuma mitmest.



>>>>>Üldse,kobe täuskomplekt toorik, nigu Mellpoiss ütless, et kus krt neid sebite?

See konkreetne võrr sai ostetud "Soovist"

Ma algul vaatasin ka seda võrri, et võiks osta aga ületas minu hinnapiiri.müügipiltidel paistis olema heas komplektsuses.

Töö käigus leidsin tagumise tule korpuse alt numbri III 72, huvitav kas seda võiks võrri sünniaastaks lugeda, või on see pelgalt tule sünniaasta ja kas on üldse võimalik kuidagi kindlaks määrata selle sääru sünniaastat?

Minu r7 raamil oli birkale löödud! nii ,et ka raamile oli jälg jäänu! Vaada korra ,ehk paistab säält veel midad?

No nii eputaks siis ka veits enne magamaminekut, äkki tuleb parem uni, no enam-vähem valmis see pill.

Lenks on veel ajutine peal kuna õige ootab kroomi ja sumpsiga peaks ka miskit ette võtma veel, leegitoru on liiga roostes ja sumps ise ei istu hästi kinnitusega miskipärast, vaja vist painutada midagi veel.

Netiavarustes surfates leidsin ühe südantsoojendava pildi siia küma talveilma automoto foorumist, pilt on tehtud vist Ruusmäe mõisa trepil. Tähelepanelik vaatleja näeb ära, et rikkus pole häbenedda.

Kuna mopedeivallas midagi asjalikku vahepeal teinud ei ole siis vähemalt maalolles tegin talveunes säärudest paar pilti üks sai nii hea, pidin selle kohe siia riputama et natukenegi millegagi edvistada.
Võiksite ka kirjutada ja joonistada kuidas oma mobosid hoiate, et igapäev varbaid nende vastu ära ei tao.

Kadedusttekitavalt kena R7

ne köik teeva kadedusest roheliseks