On mõttes ka endale osta mingi pisike 2-rattaline liikur, mis juhilube ei nõua (olen täisealine). Eesmärk on mõnusalt trippida ja samuti näiteks taludes tööl käia. Kuulutustes pakutakse lausa 1000 krooniga vene liikureid, mis on info järgi sellises seisus, et maksa raha, istu selga ja sõida koju (kuulutuse juures olev pilt ei ütle nagunii midagi, eriti kui on pildistatud vaid ühe korra üldvaates). Varujuppe saab kuulutuste kaudu samuti odavalt.

Kuid räägitakse, et sedasorti aparaadid pakuvad rohkem nokitsemisrõõmu kui sõidumugavust. Sellist juttu on tulnud isegi nii palju, et ma hakkasin mõtlema: ilmselt on vana abimootoriga jalgratas töökindlam kui vene võrr/mopeed, sest jalgrattal on rikkiminevat manti oluliselt vähem küljes ja jupid odavamad.

Mis ise arvate?

Ole kena mees ja sirvi seda käesolevat foorumit pisut, eriti mis puudutab kasutajate masinaid-saad võrrelda abimootoriga jalgrattast vene mopeedini ja rosinaks peale veel ka odavamaid ja kallimaid lääne mopeede-seejärel tee oma järeldus. Ja kui miski konkreetse eksemplari kohta arvamusi ja nõuandeid vaja on, siis ma usun et keegi ei keela sulle neid ka jagamast. Eriti kui oskad õigesti küsida.

Need kuulutustes kehva pildiga ja väidetavalt üliheas korras, aga odavad rattad on tihtilugu tõesti parajad remondirõõmud. Olen viimase poole aasta jooksul käinud nelja vaatamas ja kolm jäi ostmata, neljanda ostsin ja müüsin hiljem varuosadeks.

Samas korralik pill teenib päris hästi ilma olulise näppimiseta, aegajalt tavaline puhastamine-korrastamine-reguleerimine mida vajab niikuinii ka "lääne" mopeed ning sõidab jälle. Seda muidugi eeldusel et sõidad mõistusega.

2600'ga sain täiesti korraliku masina.

Eks see ole õnnemäng, kui korraliku vene liikuri otsa Sa tegelikult satud. Mina ostsin endale 2009 aasta jaanuaris Riga-13ne ning sõitsin sellega praktiliselt aasta läbi ning tõsisemaid rikkeid ei esinenud.. tee peale ta mind kunagi ei jätnud (välja arvatud bensiini otsa lõppemised). Kuluosi vahetasin lishalt kindluse mõttes, ükski asi otseselt vahetust ei tahtnud kuid uus asi on ikka uus asi ning kui korralik remont on tehtud, siis on ju palju kindlam asjaga sõita.

Nõukaaese tehnika soetamine on täielik loterii. Puudutagu see mistahes klassi liikureid. Tõestatud

Lisan omalt poolt kah arvamuse. Kas mingi tehnika on hea või kehv sõltub valdavalt kasutajast.Erinevate riikide tehased toodavad kaherattalisi liikureid, kõik nad nõuavad ekspluatatsiooni käigus hooldust, heaperemehelikku kasutamist ja aja jooksul kuluosade vahetamist ning remonti.See käib nõukogude päritolu liikurite kohta samamoodi nagu hiinakate, eurooplaste kui mistahes teiste maade liikurite kohta.Oskamatu kasutamisega, hoolimatusega jne. on võimalik mistahes maa toodang kiiresti ära rikkuda.Mis puutub kasutatud vene liikurite kvaliteeti siis sõltub see samuti eelmisest omanikust-omanikest.Võtame kätte vene aegse liikuri tehasemanuaali (neid leidub siin foorumis sisseskännitult hulganisti) Ja loeme täht tähelt kuidas peab toimuma uue liikuri kasutuselevõtt, sissesõit, hooldus, ekspluatatsioon.Milliseid kütte- määrdeaineid, õlisid, kuluosi tuleb kasutada, millise läbisõidu järel tuleb milliseid sõlmi kontrollida, pingutada, määrida, reguleerida, millal vahetada kolvirõngaid, süüteküünlaid, laagreid jne.- kui paljud omanikest kõike seda eeskujulikult teevad-teinud on.Olen selliseid hoolsaid omanikke kohanud, neid on ja nende omanike kasutatud vene liikurid on valdavalt väga töökindlad ja usaldusväärsed liikurid, mis pakuvad tuhandeid kilomeetreid muretut ökonoomset kulgemist.On tõsi, et nõukogude tehastest väljus praaktoodangut ehk protsentuaalselt rohkem kui kap.maade tehastest, aga hoolsa omaniku kätte sattunud praak on tihti koheselt avastatud ja kõrvaldatud.Seega olen veendunud, et kasutatud vene liikuritel pole häda midagi kui leida tõesti briljantse minevikuga isend.Selliseid leidub müügis küll kahjuks haruharva.Kuulutustes pakutavate ca 1000 krooniste liikurite hulgast võib korralikke leida tõenäosusega mille võib igaüks ise välja arvutada pakutavaid liikureid ja nende seisukorda põhjalikult hinnates.Kindlasti on ka korralikke seda keegi ei välista, valdavalt aga siiski saate midagi - mida - hinnake ise.Mõnel isendil on küljes korralik väliskumm, sest see on äsja vahetatud, mõnel isendil mõni muu detail, mõnel on neid detaile rohkem, mõni liikur on üldiselt keskmiselt rahuldavas seisukorras, mõne puhul pole aga kogu komplektist tõesti midagi võtta ja võib osta vaid remondirõõmu.

Kuigi ei kahtle absoluutselt padua kogemustes ja praktikas, julgen siiski arvata, et tema poolt näitena toodud masinad on juhtunud meeldivad erandid. Teine variant, et mind ja mu tutvusringkonda on miski hirmus needus tabanud nende n-liidu liikuritega seoses

On tõsi, et minu omanduses on mõni päris heas säilivuses vene aegne liikur ja ostetud tihti ka kõrge hinna eest, aga vahel on siiski soodsam osta korralik eksemplar kui romu taastamisele veelgi suurem hulk kapitali väljastada. Tõsi jääb muidugi tegemisrõõm ja hiljem uhkustunne, et minu tehtud- vaat milline ennem oli.Korralikult originaalis säilinud eksemplarid on tihti niivõrd head kuna on suht vähe kasutatuna seisma jäänud mõne rikke tõttu, omanik pole siis viitsinud või osanud riket kõrvaldada ja ehk on juba uus parem liikur jõutud muretseda ja nii on mopeed aastakümneteks oma uut elu ootama jäänud.
Sain kunagi abimootoriga jalgratta omanukuks, millel peal D-4 muldvalu mootor.Kasutatud sõidukit oli, aga mootori lähemal uurimisel sai selgeks, et mootoril läbisõit kindlasti väike.Säde oli olemas, miks jäi siis liikur aastakümneteks vedelema.Viga D-4 väntvõlli magnetit fikseeriva difti purunemises, mis vanadel D-4 mootoritel tihti esinev viga.Küllap oli eelmine omanik proovinud liikurit käivitada ja lõpuks mõistmata miks see sädeme olemasolul ja kütuse silindrisse sattumisel siiski ei õnnestu, lõpuks loobunud.
Olen viimase tosina kuu jooksul näinud ühe vanatehnika ülesostja äritseja poolt müügiks pakutavaid kahte B-902 liikureid, mõlemad heas originaalsuses ja säilinud originaalvärvides kirjade triipudega ja väidetavalt töökorras.Küsimuse peale, kas oled sa neid proovinud käivitada on vastatud, ah mul pole aega, tahtmist, aga nad on seda nägu küll, et peavad käima minema.Ma usun mõlema ratta puhul võib seismajäämise-säilimise põhjus magneti diftis peituda-seda nägu on nad küll- vähemalt minu jaoks.
Ja veel.Perjoodiline sõiduki hooldamine, kontroll on vajalik, aga olen selle vastu patustades ka ise õppetunde saanud ja just eile näiteks.Sõiduk mopeed stella mootoriga V50.Sõiduki sain endale siis kui tema paremad päevad ehk minevikus juba s.t. ratast oli ekspluateeritud omajagu, esines vigu roostet jne.Noh kõigepealt oli vaja ta ellu äratada ja nii läks tähelepanu mootorile.See sai töökorda, pidurid tuled-viled sai toimima, asi sõitis ja leidis kohe igapäevaselt kasutusotstarvet.Polnud kahju halva ilmaga ja mudastel auklikel teedel liikuda.Muu hooldus ja kontroll lükkus edasi ja oli vast ka eelmise omaniku poolt tegemata üldse.Kuulsin küll mingil hetkel kerget kriuksumist veermikust, aga ei hakanud otsima milline koht on kuivaks jäänud või milline laager määrimata-pealegi häh kah asi maksab ju laager ehk 40 krooni ringis küll jõuab.Eile siis sõitsin toidupoodi kuna proviant kodus suht otsakorral.Poeni kilomeetrit viis. Tagasiteel kiilus tagaratas kinni.Pole niimoodi mul kunagi varem juhtunud.Nii ma siis olin teepeal täis seljakotiga ja lohiseva tagarattaga mopeediga. Õnneks koduni 500 meetrit mitte enam 5 km ja õnneks käis ratas tagurpidi lükates kuidagi ringi.Viga selgus siis hiljem kodus polnud mitte rattalaagris. vaid laagril mille peal pöörlen tagumine ketiveohammasratas.