Kuna momendil selline imelik aeg ja erit miskit asjalikku teha pole, sai käsile võetud järgmise jalgratta värskenduskuur.

Et masin toa kaunistustega ja aja meeleoluga paremini sobiks ning ka peretülisid vähem tuleks, kui ma mutrivõtmetega kuuse all istun ja ratast lammutan-ehitan, sai valitud suhtelisetl pisike ning punase ja valgekirju eksemplar.

Eile masinal vannis käidud ning suurem öka maha nühitud juba ja öösel sai ka osadeks võetud.

Kuna esmapilgul päris ilusana ja vaid parandusi vajavana tunduva värvkatte juures ilmnes see, et paljudest kohtadest on värv nahana (tõenäoliselt halva puhastuse pärast tehases) metallilt lahti löönud, sai otsustatud full stripi ja uuesti värvimise kasuks.

Sai värv XP95 keemiaga üles keedetud ja terasharjaga maha kraabitud.
Momendi seisuga on raam enamvähem haljas ja saab homme ka loodetavasti krundikihi selga.



Ratastel olid kõik kodarad täiesti lõdvad ja velejd tudisesid all suvaliselt, samuti oli paar kodarat puudu. Sai riiulist otsitud doonorratas, see varuosadeks lammutatud ja rattad korda tehtud. Vaja veel puhastada veidkene kroomi, värskendada rehvid ilusaks ja siis on nendega enamvähem ok. Tehniliselt on juba praegu täiseti sõidukorras.





Sadul näeb peale metallosade puhastamist, korralikku pesu ja silikoonitamist ka täiesti istutav välja.

Mõned päevad küll endale pandud graafikust maas ja kolmekuningapäevaks valmis ei saanud aga progress on täitsa toimunud.

Värvitud ja koju toodud ...



... lahti pakitud, puhastatud...



... ja hakatud komplekteerima. Sellele eelnenud valgete plastosade küürimine, puhastamine poleerimine jne, et neile enamvähem talutav välimus anda, oli päris aeganõudev. Ainus, millest eriti head nahka kahjuks ei saanudki, on käepideme"kummid". Samuti oleks võimalusel vaja hankida rattamutritele uued plastkübarad, sest ühe poole omad on tõenäoliselt kunagisest kukkumisest omadega suhteliselt läbi.









Enamvähem valmis. Vaja veel paigaldada kett ja rehvid täis pumbata.







Hästi tore oleks, kui leiaks kunagi kuskilt ka selle mudeli abirattad (kinnituskronsteinid on ilusti küljes olemas), et masin ise püstiseismisvõimeline oleks.

Tõenäoliselt võtan ka küll juba kordatehtud rattad millalgi ikkakgi osadeks ja värvin veljevõrud siiski üle - lihtsalt nüüd tunduvad need ennem täitsa vastuvõetavas loomulikus kulumises olevad detailid muude värskendatud asjade taustal natukene liiga nutused.

Valmis ja rohkem lähiajal ei torgi!



... kui, siis tõesti kunagi koos mõne muu ratta velgedega teen ka sellele uued ja kui õnnestub kindlaks teha, millised embleemid sellel peaks peal olema, siis tuleb ka need veel valmistada ja paigaldada. Ainus, mis ennast veel häirib, on see, et esirattal on punane, tagarattal aga must ventiilikork.