Leidis üks kaasfoorumlane mõni aeg tagasi Jõgeva vanarauaplatsilt äravisatud lastejalgratta Školnik.



Seda pilti nähes hakaksid mul loomulikult kohe käed värisema, et mul on täiuslikust õnnest veel elus ainult see puudu, ning palusin selle sealt minema tassida ja hoiule võtta. Eks läks aega palju läks, aga lõpuks jõudis see keskmiselt õnnetu ja roostes masin lõpuks ka minu juurde.
Kuna asi oli ikkagi suhteliselt komplektne, elas see eelmise suve Tallinnas Rottermanni jahulaos toimund "Nõukogude Tehnika Näitusel", kuskohas lõpuks sügisel minu juurde tagasi jõudis.
Ükspäev peale tulnud meeltesegadushoos otsustasin sõidukit natukene kohendada ja talle veidikene paremat väljanägemist anda. Ülevärvimisest otsustasin siiski loobuda ja ka galvaanika poolt mitte uuendama hakata. Kuna masinal olid nii velgedelt kui ka raamilt suured värvilärakad igaltpoolt puudu, sai need kohad lihtsalt korralikult puhastatud, segatud enamvähem sobivas toonis (täpset lihtsalt ei õnnestunud kuidagi saavutada) autovärv ja tehtud lihtsalt värviparandused edasise suurema roostetamise vältimiseks. Kogu värvkate ka igasuguste auto poleerpastade ja möginatega aja jooskul sisseimbunud mustusest puhastatud ja roostetaval kroomil kõrgemad väljaulatuvad kärnad lihtsalt maha lihvitud. Osad väga õnnetus seisus detailid õnnestus küll ka uuematelt masinatelt doonordada, aga ega väga palju sobivaid leida ei olenud ja niikauaks tuleb sellistega leppida, nagu need on - probleem selles, et uuematel skolniku ("saljudi väikevenna") mudelitel on enamus detaile teises mõõdus ja kujuga - pedaalivõllid, vändad, keskjooks, porilauad, veljeprofiil, sadul jne jne jne. ei ole mitteükski kokkulangevad.

















Õnneks oli vähemalt kodaramõõt ja velgede südamikud ninf vabajooks samaks jäänud ja nii sai rattad kokku lapata 4 erinevat doonorit kasutades ja sealt korralikumad kodarad välja otsides ning ka vaba mitme masina peale rattad korralikest detailidest kokku pandud.

Peale kuud aega vahelduva eduga õhtuti nokitsedes on ratas juba enamvähem jalgratta moodi ja vajadusel ka täiesti sõidukõlbulik. Vaja veel kätte saada, sobivasse tooni värvida ja külge panna puuduv ketikaitse ja taastada natukene liiga palju kannatada saanud esimene embleem.
Täisrestaureeringut antud sõidukile kunagi tõenäoliselt tegema ei hakka ja eks ta sellise ajahambast kergelt puretud olekuga ka jääb. Tõenäoliselt tahtmine panna külge ka sobiv rattapump ja komplekteerida tööriistapaun õige sisuga.

Lastejalgratas "Školnik 025"



Tootja ühenduse GAZ Gorki Jalgrattatehas
Mõeldud lastele vanuses 10-11 eluaastat.
Raami kõrgus 445mm
Teljevahe 875mm
Ratta läbimõõt 510mm
Rehvid 445x30 (20x1 1/4)
Ülekandesuhe 1:2
Kaal 9,5kg



























Nagu tuntud vanajalgrattaguru on öelnud:
"Enamikus sõideti seesugused rattad lausa ribadeks või "ratsiti" ära - kust mujalt see tehnikahuvi noorele inimesele siis ikka tuli... Seepärast neid ka ülimasslademetes tihti enam ei vedele."

Tõstan siia minu ühes teises teemas tehtud vana postituse

Romka kirjutas:

Tegin täna "hiinat". Kuna Mopeedikeskuse lasterataste kollektsioon vajas puuduolevat mudelit, siis oli see kiirelt vaja kohale toimetada. Auto võeti mul käest ära aga ikkagi oli ju pakk vaja just täna kuidagi postkontorisse saada. Kõige mugavamini sobis see mu kolmest mopeedist just Ciao pagasiks.

Muide kas selline lõbus punane ventiilikübar oleks sellisele lasterattale sobilik?

Mul üks selline üle.