Ma uurisin hiljuti ketti ja avastasin, et ühenduslüli juures on viga, nimelt kui ühenduslüli jõuab tagumise hammasratta juurde, siis ühenduslüli juures olev keti osa tõuseb ketiratta peale (justkui ketisamm oleks vale). Kui ketiratas on teinud umbes 1/5 pööret, siis ühenduslüli juures olev keti osa hüppab plõksuga ilusti peale.

Täna siis proovisin selle distantpuksi teha ja peale panna. Hetkel ikka poob ja on nii nagu varem. Puksi tuleb veel arvatavasti lihvida, kuigi ma vaatasin, et kui täiesti kinni keerasin mutri, siis ratas ikka loperdas (mitte otse küljelt-küljele, vaid "kaheksasse"), nii et arvatavasti on seal mingi jama veel.

Keti üks neetidest (enam-vähem tean milline) on natuke kulunud ja viltu. See on suhteliselt lähedal ühenduslülile (ligikaudu 6 neeti ühenduslülist), mistõttu keti samm ei sobi ketiratta sammuga ja kui kett jõuan sinna kohani, siis see osa ketist tõuseb ketiratta peale ja olles liikunud poole ketiratta peale, kett läheb plõksuga enam-vähem ilusti paigale. Eks ma otsin kuskilt üles, kellel on tööriistad ja piisavad kogemused keti neetimiseks (lasen vast üle vaadata selle koha ja vajadusel paar lüli vahetada).

Esiratast ei jõudnud veel vaadata, aga kahtlane tunne, et ikkagi velg viltu. Teine võimalus, et laagrites asi, aga kuna need korras, siis ei saa nendes viga olla. Muide, tagumine velg käib ka õrnalt kaheksasse, aga ei poo õnneks.

Pole ammu kirjutanud, kriban ka üle tüki aja.

Peaaegu kõik anomaaliad on parandatud, aga ainult üks viga kimbutab veel:

Üks kord kruusateel sõites läks katki käiguvõlli vedru; teine käik läks raskelt sisse ja käiguhoob ei läinud algasendisse tagasi. Sai mootor lahti võetud ja vedru ära vahetatud.
Nüüd aga on selline asi, et käike ei saa vahetada (esimene käik on ainult sees). Kui proovisin pooleldi lahtise mootoriga käike vahetada, siis vahetus, aga natuke raskemalt, kui tavaliselt (arvasin, et vedrus asi) ja töötas.

Hetkel masin sõidab ja veab, aga ainult esimese käiguga. Eks peab uurima seda asja veel.

Huvitav-huvitav:

Käigud vahetuvad, aga ainult ilma fiksaatorita, kuigi ma pole fiksaatori, fiksaatori vedru ja fiksaatori soonte juures midagi muutnud...

Hetkel tulin just remontimast, kohe lähen uurin seda anomaaliat edasi.

Viga leitud.

Fiksaator ja/või selle vedru (liiga tugev vedru). Nagu ma olen aru saanud, siis on halb, kui fiksaator on kera kujuga nagu mul hetkel on. Enne töötas, aga miskipärast preagu ei tööta. Vahepeal leiab justkui hea asendi, kus töötab korralikult, aga siis kuidagi saan jälle nii esimesele käigule mindud, et ei taha sealt enam ära minna enne, kui õlikorki (alumist) natuke lahti keeratud.
Mootorit ei ole veel peale pannud (võimalik, et leiaks selle hea asendi, aga ei hakka jamama, teen/muretsen kuskilt parema fiksaatori) ja see-tõttu ei ole sooja mootoriga proovinud.

Hetkel oleks mul ainult vaja sellist juppi: http://www.motovelosport.ru/catalogs/delta/DE_42_2.php (nr. 4). Ülejäänud jupid kõik olemas ja rohkem vigu peale selle käigujama ei ole.

Kõik on korras, peaaegu.

Täna sain kõik kokku ja tegin umbes 1 km pikkuse tiiru. Otsustasin, et teen suure tiiru, kuna kõik näis korras olevat. Hakkasin tagasi minema ning panin masina käima. Suri vist välja vms. ja siis avastasin, et sidurilinki ei saa alla vajutada. Natuke sai alla vajutada, aga vägagi vähe. Justkui tross ei liiguks. Pärast sidurikaane juurest trossi lahti võtmist veendusin, et tross on korras. Võtsin kaane maha ning kaane sees olev süsteem töötas ka ilusti (alguses arvasin, et siduri survepuks on paigast ära). Kõik oli justkui korras, aga sidurilinki ei saanud eriti alla vajutada. Sidur pealtvaadates oli täiesti korras, ainult väike pikilõtk oli sidurikorvil. Probleem tekkis justkui käivitamise/seismisega.

// Alla saab vajutada, aga raskelt ning sidur ikkagi ei lahutu. Teoreetiliselt on viga sõrmedega ("pulkadega") sidurikettal või teistel siduriketastel.

Mopeed sõidab!

Siduris oli ainult üks mutter lahti tulnud, sinna alla panin seibi (nagu originaalis) ning nüüd sõidab vägagi hästi. Hetkel teen sissesõitu, kuna uued kolvirõngad on peal. Kohe lahkun bensiinijaama ning sealt edasi lähen vaatan ning sõidan kuskil ringi.

Ja enne, kui sain hakata liikuma, tekkisid uued probleemid:

Käivitusvända vedru murdus ning karterikaane ning alumise õlikorgi vahelt tilgub õli. Karterikaane vahelt tilgub ilmselt selle pärast, et seal on ühes poldi pesas keere läbi ning ei saa polti korralikult kinni keerata, aga sellest ma ei saa aru, miks õlikorgi vahelt tilgub. Kõvasti on kinni ning seal on veel vaskrõngas nagu originaalis. Kui muu ei aita, siis ma teen võib-olla nii nagu varem oli (silikooniga) + vaskrõngas.

Nüüd on kätte jõudnud aeg, kus ma meisterdan enda masinale suunatuled (nagu ma teema alguses mainisin).

Proovin võimalikult palju asju ise ära teha;
Suunatuleklaasid on vist mingi tundmatu auto omad. Peale on kirjutatud УП203; öelda kahjuks ei oska, mis suunatuleklaasiga tegu on. Need suunatuled läheksid eesmisteks. Tagumised tulevad ilmselt väiksemad. Pilt: http://static3.nagi.ee/i/p/685/41/171354208b4a8d_l.jpg

Valgusallikaks on: https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa/init.do?item=75-102-81&toc=0 (sai ostetud Oomipoest, kuna võrreldes Elfaga on seal palju soodsam)
Ette panen ühe suunatule sisse ~ 8 valgusdioodi. Küljele suunatult ~4 ning ette samuti umbes 4. Tagumisele suunatulele ilmselt läheb 6 valgusdioodi.

Voolu saab Minilt, aga teiseks vooluallikaks saab patarei. Juhul, kui liiga vähe tuleb/ei tule üldse voolu masinalt, lülitub skeem ümber patarei peale ning siis saavad suunatuled voolu patareilt. Kõik asjad peaks mahtuma suunatule sisse (v.a alaldi ning patarei; need jätan välja).

Lüliti tuleb ilmselt originaal tuledelüliti (millel on peal helisignaali nupp; sel juhul saaks kasutada ohutulesid).

Lisaks:

Pannes muuttakistid, on mul võimalik muuta vilkumise sagedust.

Sai just 10 min tagasi seda valgusdioodi testitud. Suhteliselt ere on (juba 30 mA juures) ning päikese käes isegi ühe valgusdioodiga on näha, et suunatuli vilgub (proovisin valgusdioodi suunatuleklaasi all). Taha ilmselt tuleb 4 valgusdioodi sel juhul.

Infoks :sai oma kaasaegse mopeedi suunatuledesse 5w pirnid 10w asemel pandud,tulemuseks oli väga harv vilkumis sagedus.Siis said tagumised 21w vahetatud,tulemus palju parem.Tuled vilguvad päris kiiresti.
Originaal suunatulede relee vilkumis sagedus on arvestatud teatud kindla takistusega,LEDil on takistus tunduvalt väiksem.Seda tuleb ka silmas pidada.

Kuidas on need LED suuna tuled nähtavad ereda päikse korral?Mootoratastel küll alati ei märka.

Edu ehitamisel.

Unustasin mainida, et ma ei kasuta originaalreleed. Tegelikult sai see skeem otsitud ühest raamatust välja (metronoomi oma) ning sai muudetud seda, et sobiks suunatule jaoks. Isa (elektroonikas kõva käpp) abiga sai seda skeemi sätitud. Trükiplaadi(d) ning jupid saan isa käest.

Paari meetri kauguselt vaadates paistis üks valgusdiood läbi suunatule ilusti. Aga üsnagi kindlasti, kui päike otse silma paistab, siis ei ole seda eriti hästi näha (nt. masina kaugus oleks 100m).

Edu ikka vaja .


// Muide, originaalrelee korral peaks saama vilkumissagedust muuta takistite vahetamisega/lisamisega.

Ei ole nüüd jupp aega siia midagi kribanud.

Ega tegelikult ei olegi eriti palju midagi hetkel lisada .

Masin sõidab. Paar pisiasja oli (sidurikorvi mutter oli lahti, karburaator ja õhufilter vajasid puhastust, käivitusvändavõlli vedru otsustas poolduda jne), aga need said kiiresti lahendatud. Hetkel on plaanis veel:

Spidomeeter; puudu on osad, mis lähevad karterikaane sisse. Muide, kuidas see näidik täpsemalt kinnitub? Olen pilte uurinud, aga täpselt ei ole aru saanud, kuidas see kinnitus on.

Signaal; mõtlesin, et võiks ehk sättida selle Jawa signaali "retro" moodi külje peale. Põhjuseks on see, et Jawa oma ei taha sinna tule ja amortide vahele ära mahtuda.

Õhufilter; käis mõttest läbi, et võiks vahetada eelmise omaniku poolt pandud koonusfilter originaalfiltriga.

Suunatuled; mõelnud olen, aga eriti kaugemale pole jõudnud (viimasel ajal on kiireks läinud; ehk saab suvel nüüd rohkem aega pärast põhikooli viimase klassi lõpetamist). Ette tuleksid miskitki Moskvitši esisuunatulede klaasid (hetkel on käepärast; pilt ; natuke pirakad võib-olla on, aga eks näis, kas saab nendest head nahka) ja taha ilmselt ümarad. Skeemi järgi oleks vaja nüüd paigutus valmis mõelda, koguda kokku materjalid ja vidinad ning hakata vaikselt nokitsema.

Õlikorgi juures; vähesel määral lekib sooja mootoriga. Seal kohas on väike kild väljas ning tuleks kuidagi vedela alumiiniumiga täita, ilmselt (õnneks pole kild väljas keermestatud kohas).

Paagi kraan; filter puudu. Tegu on "Jawa" Stella kraaniga.

Peeglid; oleks vaja osta (või vähemalt vasak).

Täna tuli uuesti see sidurkorvi mutter lahti (~150 km olen saanud sõita selle ajaga). Tee peale ei jäänud (pole kunagi jäänud ja ei ole plaanis kah ).

Ilmselt pistan sinna kontramutri. Vedruseib ei aitanud (võib-olla sai mutrit natuke vähe pingutatud).