Minu 1976a Minsk meestekas.




Õnnestus saada raam koos porilaudade, esihargi, lenksude, keskjooksu + väntade/pedaalidega. Puudusid vaid rattad, sadul ja pakiraam. Leidsin paari rattaid, rehvid ja suvalise pakiraami ning väga lihtsalt ta sõitma saigi.

Kuna originaallenksud olid ebamugavalt madalad, siis leidsin ühed päris kõrged.


Pakiraami asendasin ka juba plekist Minski enda oma vastu. Värv kahjuks veidi teist tooni aga samas velgede värviga täpselt sama.

Ratastele panin oranzid helkurid.

Tõeline "nõukogude inimese jalgratas"!

Juhuslikult sain Harkovi tehase 1982a UKRAINA meesteka omanikuks. Tegemist kõrge raami (58cm) ja esipakiraamiga mudeliga. Sõidab täitsa hästi, mõnusalt kõrge ratas.







Sai veidke tuunitud. Kuna mul igasugu tuled/dünamod/hekurid jms kogunenud kastide kaupa siis polnud keeruline neid lihtsalt külge kruvida.









Kasutan ratast praegu seenel käimiseks põhiliselt ja seda 1km kaugusel enda juurest. Kuna käin koos naisega ja tal kaasaegne 18-käiguline maastikuratas, siis olin suht hädas... pidin kas ees "kihutama" et hoog sees oleks või ratast käekõrval rohus kõndima. Aeglasel kiirusel raskel maastikul tekkis tunne et pressin jõuga vändad kõveraks või lõikab jõud kiilud puruks. Liikusid mõtted rattale aeglasema ülekande panemiseks.
Käisin täna Tartus juurikaturu jalgrattapoes ja sai sealt ostetud kõige suurem venerattale sobiv tagahammakas - 26 hammast 25.- kr eest (pildil vasakpoolne, parempoolne on orignaal 19 hambaga):

Nüüd ratas tunduvalt "vanainimesesõbralikum"

Nüüd on ratta tallamine palju lõbusam... lippab nagu Eestiagne vanajalgratas.

Minu kätte on sattunud Minksi tehase AIST meestekas. Minu meestekatest kõige parem, sest valmistamise aasta juba 1992.