Tervitus! Peaks näha olema neil linkidel minu järjekordne mopeed Riga12 aastast1975

Paar sõna mopeedist ka.Saamislugu ehk niipalju, et mina nägin mopeedi tuttava käes, kes tegeleb sedalaadi asjade leidmise ja turustamisega.Tema ostis selle kusagilt raplamaalt peale mopeedi omaniku lahkumist siitilmast.Mopeed oli lahti võetud ja kaua seisnud, aga õnneks kuivas kuuris.Osa detaile olid kahjuks prügimäele rännanud.Hetkel kui mina mopeedi nägin puudusid esimesed amortisaatorid, süütepool ja süütepoolne mootori kaan.Mopeed oli juba kokku laotud, osa detaile veel kastis.Värv oli originaal,kroom säilinud hämmastavalt hästi, spidomeetril natuke üle 3000 kilomeetri, mis tundus usutav ( ja ka hilisem ekspluatatsioon on seda usku kinnitanud).Kummid väga vähe kulunud, sadul korralik.Olgugi, et hind polnud odav ja ma polnud kindel puuduvate detailide leidavuses ei suutnud ma ostmisest loobuda.Õnneks leidus hiljem mopeedi endisest kodust mootori kaan. Süütepooli sain poest.Ka amordid oli võimalik sõprade abiga leida.Õhin oli suur kui isendi komplekti sain, nii säde olemas,käivitus-hurra,proovisõit üllatavalt positiivne.Olin eufoorias, kahjuks pärast mõnd proovisõitu ja umbes 4 km läbimist tekkis kiiluvette suitsupilv.Silindri eemaldamisel selgus, et kolvisõrme stopperseib oli oma kohalt kunagi lahkunud ja sooninud nii kolbi kui silindrit.Asendussilinder ja kolb suitsu ei kaotanud nii läks vahetusse väntvõlli simmerling ja probleemi mittekadumise järel ka mootoripoolte vaheline tihend.Seega käis mootor pooleks.Tänaseks on probleem lahendatud ,ka leitud s57 pea-aegu uus silinder, uus on ka kolb, sõrm, rõngad.Enamuse varuosadest olen saanud poest, kolb, simmerid tihendid.
Seega kulud,a mopeedi soetamiskulu,tagavaraosade maksumus poes,puuduvate osade käest hankimise kulud, pluss nende järel käimise transpordikulud ja päevad aega mis kulus remondi teostamisele. Seega lõppsumma mitte just väike, aga kus on öeldud, et hobid peavad odavad olema.Tänaseks oman komplektset heas originaalis vähe sõitnud. hästi säilinud ja täiesti sõidukorras mõnusat vanamopeedi ja uskuge olen ülimalt rahul.Sõita on mopeediga mõnus nostalgiline ja olen tõsiselt vaimustuses sellistest asjadest.

Pidin veel lisama, et ma poleks vastu kui äkki keegi aitaks need paar pilti siia otse postitada.
Ja veel tähe-numbrikombinisatsioon R-12 on mulle sümpaatne, oli kunagi raadiosaade vist raadio kahes R-12 ja mootorrattafirmal BMW on üks tuntumaid vanamootorattamarke, esimesi teleskoopvedrustusega esihargiga R-12.Ja nüüd on ka minul R-12 mopeed tähe-numbrikombinatsioon ilusasti paagikülgedel ilutsemas.

Parandasin su esimese posti ära ja muutsin lingid piltidele otseviiteks.

Proovin ka ennast millalgi kokku võtta ja oma mõlemast R-12'st pildid teha ja natuke juurde kah kirjutada. Mul üks samasugune eksemplar kui sinul (kuigi kahjuks mitte nii ilusas seisus ja vajab veel palju nokitsemist) ja teine tehasevärvis eksportversioon (teistsuguse paagi, karteri ja karpaga) 500km sõitnud... aga kah elanud läbi ülalpool kirjeldatud meetodil silindrisurma ja ootab, et ma talle kolvi-silindrivahetuse lõpuks ära teeks. Uued õige mudeli silinder/kolb olid õnneks masinaga kaasas.

Suur tänu piltide otsepostituse eest.Olen näinud sinu R-12 masinaid.Ka Sinu R-4 masinaid ja ka muidugi enamust teistest mopeedidest.Minu jaoks ongi väärtuslik see, et sul on olemas erinevad varjandid, nii saab võrrelda mis on näiteks tavalise ja ekspordvarjandi erinevused.Niipalju kui tean on R-12 olemas ka selline madalama ilma kühmuta paagiga varjant, mis teeb mopeedi sarnaseks uuema R-4 mopeediga, erinevus neil siis mootorites.Huvitav on ka näha erinevaid eksisteerinud värvilahendusi.Minu kollase sinisega värvikombinatsiooni ei mäleta, et kunagi nägema oleksin juhtunud, see pole küll kõige ilusam kuid üks naisterahvas juhtis mu tähelepanu, et näeb välja nagu miilitsa teenistusmasin. Jah ma ise ei taibanudki kohe olid ju nõuka aja miilitsasõidukid just sellistes värvides, huvitav, et sellist üldse toota lubati.

Seda, et Sina neid näinud oled, seda ma tean , aga inimliku edevuse pärast ja lootusega, et see veel kedagi huvitab, tahaks neid erinevusi millalgi ka teistele näidata. Eriti absurdne on minu jaoks see, et s-57 mootorit valmistati tehasest kahe erineva karteri baasil ja selle tõttu ei ole ka neil võimalik omavahel karburaatoreid vahetada - k35 ja k60 jaoks mõeldud mootoritel on karburaatori ujukiruumi äramahtumise jaoks karteris olev "lohk" erineva suurusega. See midagi sama ebaloogilist, nagu on erinevate aastakäikude R-4'jade erinevat pidi lahendatud käsikäiguvahetushoob.