Tekkis selline huvi, et kuidas on lood Eestis - kui palju enesekindlust peab olema ja kui piisavalt ISANE olek, et ei pea seda enam rõhutama või tõestama ning täiskasvanud mees julgeb valgel ajal avalikus kohas mopeedi või motorolleriga sõita?

Enda kohapealt julgen küll ausalt tunnistada, et on kunagi eelmisel sajandil olnud ka nahkpüksi/vesti ja karutapjanäo periood mil sõiduriistaks lausa jäga tagaotsaga chopper ja loomulikult tuli ka "olulistel üritustel", nagu hooaja avamine, jõgevatreff, otepää tour jne käia ja bikers pubis õhtuti joriseda. See sajand on möödunud küll väga paljus mopeedide ja ka mõne rolleriga liikudes - lihtsalt meeldib. Kuigi enamus ajast on garaazis ka mõni custom või classik mootorratas olnud, on nii imelik kui ka see ei tundu, nende aastane kilometraaz jäänud mopeedide omast tavaliselt väiksemaks - rattad on kasutusel olnud rohkem pikemateks otsadeks, kogu kohalik liiklus toimub ikkagi väiksetega. See, mis ümberkaudsed arvavad, on juba suhteliselt ükspuha... õnneks pere olemas ja see, et mootorrattaga on tõenäosus naisi saada suurem, kui rolleriga ja mopeediga ei saa üldse, ei ole enam oluline.

Vabandage mind, kui ma ei saa irooniast aru, aga teema tundub nati imelik Või hoopis mina nati kohtlane

Mis on sõidukil isasusega pistmist?
Teiste arvamus nii oluline?
Või teisest aspektist - kas muidu naisi ei saa, kui edeva sõidukiga?
Sel juhul on negatiivne iive siinmaal mõistetav - Bikers ju pole enam see ja kroome jääb linnapildis ka vähemaks. Kuna Treffil külastajte arv kasvab, siis ehk on meie maa tulevik päästetud

Sõidan juba üle kahe nädala vahest ringi ka roosa rolleriga.
Käisin igaks juhuks vannitoas ja mõõtsin tüle - siiani ei ole ei pikemaks kasvanud ega õnneks ka lühemaks muutunud mitte.

Järlikult kõik tühi vaev