Piipudest viska need takistid välja ja pane mingi traadijupp asemele kellegi peale Mellpoisi siin ilmas enam neid lampraadioid ja seinakelli niikui nii enam pole mida need piibud häirida võiksid. Liiklemiseks aseta kuskile pakiraami ja lenksukülge mingi moodne led jalgrattatuli lihtsalt, las muidu jääb nagu originaaliks kõik, selle refleksi sinna taha ikka suvel kuskilt laadalt ehk leiad. Niikaua võib ilma ka olla. Minu ühel mootoril on puks tehtud koos simmerlingi pesaga juba nii et simmerling on selle puksi sees, siis ei jää need seinad nii nõrgad ja õhukesed sinna ja seda väikest hammakat on natuke õhemaks treitud veel, et kõik ilusasti ära mahuks sinna.

Vaatasin et olid trossikõri ka tsinkinud, kas sa teed sellele ka mingit spets ettevalmistust ja kuidas välja kukub selle tsinkimine. Meil siin "kellasepad" räägivad, et ei pidavat hea jääma misskipärast?

Möödas jälle üks nädal, mille lõpuks pidi "ühte kohta" tekkima suhteliselt autentseid rehve Riga-5 tarbeks. Kuna neid ei tekkinud ja päris täpselt ei teatud ka, millas tekib, siis sai tehtud paremuselt teine valik ja ostetud cruiser-i tüüpi kummid mõõdus 26"x2,125. Pole üldse paha. Edasi juba pöiad-kodarad-rummud kokku ja rehvid peale. Vahele mahtus muidugi ka mõningane niblimine kodaratega ja ühe pöia sirgestamine, mis alles ratast rihtides miskipärast julmalt silma torkas ning pingutamisega välja ei tahtnud tulla. Kui rattad koostatud, tekkis kerge heitlus mugavusega, mis siiski töötoa kütmisega algas ja hiljem õhtul lõppes garaažis järgmise tulemusega:








Võib ju mõelda, mis selle valmis kahe ratta alla panemine ikka aega võtab - ja eks ma mõtlesina samuti ka ise -, kuid juppidest ehitatud aparaadi puhul tahab ikka kõik korrektseks toimimiseks üle käimist ja sinna see päeva kaob jälle sipsti. Külge said seekord kunagi ammu ostetud vene-aegsed pedaalid, mis küll ei sobi, aga ajavad seni asja ära, kuni originaalsed on taastamisjärgus (lihvin poleerin neid hetkel ehk eeltöötlen). Või siis leiab mingi hetk korralikud. Lisaks on puudu veel mõningad olulised detailid esilaternast, mis küll eriti haruldane pole, aga minu isendil oli reflektor seest puudu. Valge nupp lenksul on ka ootusärevuses oma saatuse üle, nagu ka puuduv tagareflektor kuskil teadmata suunas ja kohas. Võtan lähiajal ka magneeto elustamise viimase etapi ette, eks siis näis. Ahjaa, esiporikale peab veel porikummi tekitama, pidevalt unub see ära

Nonii, ei saa mitte vaiki olla Nimelt tegi eile käsitletav, teine Riga-5, oma esimesed hingetõmbed
Enne käivitamist sai peale ka kitsas veokett ja kontrollitud kuidas säde tekib. Minu suureks imestuseks oli see tugev, hele ja lai - see oli kohe esimene hea märk. Nagu kuskil eelnevalt mainisin, sai nende väikeste magneetodega ammustel aegadel mässatud ja ei saanud neist peale peenikese sinise niidi küünla vahele mitte miskit. Täiesti võimalik, et magnetid olid kutud ja kui tagasi mõelda, siis olid nad vastu staatorit ka käinud ja noh, teada värk, et termiliselt ja mehhaaniliselt saab magneteid kenasti rikkuda. Aga paremaid detaile siis miskipärast polnud, ega see eriti ei heidutanud ja nii nad jäid ning arvamus oli kujundatud

Peab mainima, et enda tehtud mootor sai üsna tihe, nii et alguses oli ikka veidi raske toda pedaalida, suutsin isegi parema pedaali vända otsast ära vajutada ...seoses sellega jagasin ära ka matsu, miks neid pedaale omal ajal vist keevitati vända külge - endal pole juhtunud kordagi midagi sellist...Ilmselt on osaliselt asi ka uuema aja pedaali võlli materjali kvaliteedis, sest tolle keere oli kuidagi üsna ära väntsutatud, samas vända sees puha alles...Nojah, igatahes väntasin alguses ilma küünlata mõned ringid ja siis küünal peale ja tuld...ja nii ta läks Väga kena ja ühtlase käiguga ja esiti tundub, et vähe särtsakama iseloomuga mootor kui D8E teisel Riga-5-l. Võibolla lihtsalt emotsioonide värk. Eks seda D5-e sai seesmiselt ka siit-sealt järele aidatud ja kevadel ole siis näha, kumb ärevamalt peenart kaabib. Eesmärk omaette muidugi see pole, aga sarnaste asjade puhul pakub võrdlusmoment alati huvi.

Sisemisest elust head pilti teha ei õnnestunud, kuna see on sulaliimiga kinni ja nähtav kaader suurt asjalikku ei illustreeri. Kui on mingil põhjusel tahtmist asja just samamoodi lahendada, siis võin skeemi tekitada ja üles riputada.
Aga välimine elu paistab siis välja nii nagu järgmisel pildil näha. Aparaat ise tiksub tühikäigul.



Ühe täistuse teen veel neile aparaatidele. Nimelt tagaporilauale, veoketi möödajooksukohale, liimin õhukesest valgest ftoroplastist kaitse, et mingil juhul sõidu ajal kett porilauda ei kakuks ja sealt mingeid materjale irduma ei paneks.